Eelvastlad Mooste Toiduklubis

Kui kalender veebruari hakkab näitama, siis selle kuuga seostub rida
v-tähega algavaid tähtpäevi: vastlad, vabariigi aastapäev ja
valentini- ehk sõbrapäev. Kuna eelmise aasta veebruarikuu
Toiduklubis juba tegelesime valentinipäeva teemaga siis seekord
võtame ette järgmise v-tähega tähtpäeva, nimelt vastlapäeva!

Küünlakuu Toiduklubis jagavad oma oskusi jälle omakandi
inimesed: Liilia Raik ja Tuuli Tubin. Liilia näitab ette kuidas
valmib üks korralik mulgipuder, ning kerkib vastlakukkel. Tuuli aga
jagab meiega muistse traditsioonilise oakäki valmistamise oskust.

Kõigile toiduklubisse tulijaile ka palve, kui teil on olemas
mõni nipp kuidas saab eriti hõrke vastlakukleid, siis võtke see
nipp ja koostisaine(d) reedel klubisse kaasa- keerame kohapeal
kuklid kokku!

Toiduklubi toimub vähemalt kord kuus reedeti ja üldjuhul MoKSis. Klubis
osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi
(5 138 599 Evelyn) või meilitsi toiduklubi_at_hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.

Toiduklubi järgselt näidatakse filmi Umbkotid (57min, pilet 3€, sooduspilet 2€, süles tasuta) ning tehakse sauna (klubi liikmetele tasuta)

Jaanuaris Jaaniga

Head värsket aastat kallid toiduklubilised! Vastse aasta esimene Toiduklubi toimub 13.jaanuaril, kell 17.30 MoKSis. Seekord ühendame kõhutoidu vaimutoiduga, külla tuleb ja leemekulpi liigutab filmitegija ja ööülikoolide vedaja Jaan Tootsen, kes keedab meile Karilatsi kalast ja kohalikest juurikatest ühe soojendava ja maitsva indiapärase kalasupi.
Toiduklubi järgselt linastub samas Jaan filmi Uus Maailm.

Toiduklubis osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil toiduklubi_at_hot.ee, klubi taks inimese kohta on 3.20€

Pahlava Armeenia moodi

Pahlava või bahlava on laialt levinud "idamaine magustoit". Tegelikult kusagil Türgis-Süürias-Iraanis on pahlava-laadseid magustoite väga palju, mõned on kreeka, mõned pistaatsia pähklitega, mõned on filo-, mõned leht-, mõned tavalisest pärmitainast, mõned on üldse sellised pesalaadseid ehitised, kus pähklitäidise ümber on keeratud lõpmatus peenikesi (alla 1 mm) tainaniite. Nõukogude ajal (ja vist ka varem) levisid pahlavad Gruusia-Armeenia-Aizerbajdžaani kaudu põhja poole. Venemaal pahlava standardiks sai rombikujuline pärmitainast mitmekihiline tort pähklitega.

Paljudel nendest variantidest on ka eraldi nimed, meie aga valisime Armeenia varianti pahlavast, kuna Vahram on armeenlane, ja nii on ta originaalile lähedam:)

Armeenia pahlava on samuti rombikujuline, lehttainast, tingimata kreeka pähklite ja meega valmistatud rammus magustoit, mida tavaline inimene ei suuda süüa rohkem, kui tükk-kaks korraga. Täidises kasutasime ka munavahtu, mis teeb pahlavad kohevaks, kuid seda ei pruudi alati kasutada.

Me tegime tavalise pliidi kandiku suuruse pahlava, millele kuulus:

1 kilo külmutatud lehttainast (oleks võinud ka ise teha, aga see oleks eraldi lugu)

450 gr kreeka pähkleid

200 gr mett

3/4 klaasi suhkrut

5 munavalget

natuke võid lehtede ja kandiku määrimiseks

1/2 teelusikat kaneeli

natuke jahu taigna lahtirullimiseks

Kokku läks umbes tund aega, kus sees on ootamist, tegevust on reaalselt vähem.

1.etapp:

Sulata lehttainas lahti. Ettevaatus, seda ei tohi liigselt kuumutada, lehed võivad kokku minna!

Jaga tainalehte neljaks osaks.

Kaks osa rulli lahti pliidikandikusuureks.

Küpseta neid eraldi kandikutel kuumas ahjus, 200 C°, peaaegu lehttaina valmisolekuni.

Seda on vaja teha sellepärast, et muidu hilisemal küpsemisel pahlava sisemised lehed võivad mitte nii hästi läbi küpseda.

2.etapp:

Kreeka pähkleid tuleb peenestada. Selleks oleks hea uhmer, meil seda polnud, nii et haakisime pähkleid noaga. Blender ei pruugi sobida, pähkliosad peavad olema piisavalt suured, et tunneks neid pahlavas mõnusasti.

Sega pähklid suhkru ja kaneeliga. Võid osa mett lisada praegu, aga parem oleks seda teha pärast (vt. 3.etapp). Nii säilivad ka mee kasulikud omadused.

Lüüa munavalged tugevasse vahtu. Me segasime seda ettevaatlikult pähkli-suhkrugaga, aga parem oleks olnud mitte segada;)

Rulli ülejäänud tainaosad: üks kandikusuureks, teine natuke suurem.

Määri kandik võiga.

Suurem tainaleht aseta kandikule nii, et leht roniks üles mööda seinu. Pärast saab see ühendatud kõige ülemise lehega: me ei taha, et pahlava täidis voolaks kandikule, muidu suhkur hakkab karamelliseeruma, mis annab võõra maitse.

Määri lehe natukese võiga, pane peale kolmandik munavahtu, selle peale kolmandik täidist.

Täidise peale aseta üks varem valmisküpsetatust tainalehest. See on õhuline, suru see julgelt lapikuks.

Jälle võid, munavahtu, täidist ja teist valmisküpsetatud taignaleht peale.

Veel kord võid, munavahtu, täidist ja viimaks viimane toores taignaleht peale.

Näpista ta servadest alumine lehega kokku (see pidi mööda kandiku ülesse ronima).

Võta nüri nuga ja lõika pahlava rombideks. NB: ürita alumisest lehest läbi mitte lõigata, muidu täidis voolab kandikule.

Määri pahlava peale muna (või ainult munakollane, mis munavalgete eraldumisel järgi jäi).

Ahju 180 C° umbes 30-35 minutiks kuni pahlava saab pealt kuldseks.

3. etapp:

Võta pahlava ahjust välja. Lõika see üks kord veel, nüüd juba põhjani. Mesi sulata nii, et ta saaks vedelaks ja vala ohtralt rombide vahel.

Pildistanud Evelyn Müürsepp, aitäh!

Kõrvits üllatab taas

Lisaks sellele, et kõrvitsat saab süüa, võib teda väga edukalt kasutada ka näiteks pajana. Novembrikuise toiduklubi magusa kõrvale sai igaks juhuks ahju pandud üks ilus kõrvits.
Olen seda ka varem teinud, täites teda nii ühe kui teise kraamiga ja jätnud üleöö puuahju sütele küpsema. Seekord andsid inspiratsiooni aga kapist leitud chipotle piprad ning ei-tea-kust-tulnud ind midagi täita. Leidsin retseptiidee koduigatsuse kätte sureva teksaslanna blogist ning kohendasin seda kohalikuks (st eestilikuks) ehk siis:


1 ilus kõrvits (ära suurusega hoogu satu, vaata, et ikka ahjuuksest sisse mahuks)
soola, pipart maitse järgi
2 klaasi rukkileiba (riivitult v kuubistatult)
2 klaasi juustu (riivitult, n Valio Gouda 3 kuud)
5 küünt küüslauku (haki peeneks)
1 chipotle pipar (eriti peeneks hakitud- nb ära pärast näppe silma topi)
1,5 klaasi peekonit (kuubikuteks hakitud)
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
1/4 tl jahvatatud muskaatpähklit
0,4 l 35% koort

Lõika kõrvitsalt "katus" pealt ja eemalda õõnsusest kõik seemned. Kui see tehtud täida sisu peekoni- ja rukkileivakuubikute, küüslaugu, riivjuustu ja maitseaineseguga, kalla peale koor. Täidist võib jääda üle või tulla puudu, kõik oleneb eelkõige ikka kõrvitsa suurusest mida kasutad. Minu kõrvits oli üks väike puntsu, läbimõõduga ca 30- 35cm. Pane kõrvitsale kaas peale ja aseta pomm eelsoojendatud ahju (200' c), ca 15 minuti pärast alanda kuumust ja küpseta 175' c juures 1,5- 2 tundi.
Kui sööma asud, siis võta kõrvitsapotilt kaas ja kraabi lusikaga poti seest kaasa ka ohtralt viljaliha.

Tiramisu

Nagu väljahõigatud sai, siis seekordne kooskokkamine oli õite magus! Siinkohal siis minu panus sellesse ;)

Tiramisu on klassikaline itaalia magustoit.
Originaalis kuuluvad koostisse: mascarpone toorjuust, munakollased, suhkur, espressokohv ning Pavesini küpsised (häda korral ajavad savoiardi või keelekese küpsised ka asja ära). Originaalretsept ei sisaldanud alkoholi, sest oli mõeldud eeskätt lastele ja vanuritele, ning koogi originaalkuju oli ümmargune. Selle koostisained olid küpsised, muna, suhkur, mascarpone toorjuust, kakao, mesi ja gaseeritud vesi. Aga niipalju kui on meistreid on ka retsepte ning väga paljudes neist on tänapäeval lisatud alkoholi (näiteks Amarettot), vahustatud munavalgeid või vahukoort.
Itaaliakeelne fraas `tirami su` tähendab sõna-sõnalt "tõmba mind üles" ning viitab suhkru ja espressokohvi poolt inimorganismile avaldatavale toimele.
Tiramisu päritolu on teadmata. Esimest korda mainiti seda kirjalikult alles 1983 kreeka kokaraamatus ja see annab alust arvata, et tiramisu on üsna hiline leiutis.
Levinuima versiooni kohaselt leiutati Tiramisu Trevisos restoranis "Le Beccherie" ja nimetati kondiitri Roberto Linguanotto õpilase ja ristitütre Francesca Valori (neiupõlvenimi Tiramisu) järgi tema kulinaarsete võimete auks.

Tiramisu võlu peitub kontrastides mõru-magus ning valge-pruun

Tiramisu on parim, kui see on 6-8 tundi jahedas maitsestunud.

Kogus: neljale 

150 g (Savoiardi) küpsiseid 

Immutamiseks:
2 dl kanget espresso kohvi
0,5 dl Amaretto mandlilikööri

Kreem:
2 suurt munakollast
0,5 dl peenikest suhkrut
250 g mascarponet toorjuustu
1 dl 35% rõõska koort
0,5 tl vanillisuhkrut 
Peale:
mõrudat kakaopulbrit

Sega immutamiseks mõeldud kuum kohv ja liköör, lase jahtuda.
Vahusta munakollased suhkruga paksuks heledaks vahuks. Sega juurde toasoe mascarpone ning vanillsuhkruga pehmeks vahustatud rõõsk koor.
Kasta pooled küpsised ükshaaval kohvisegusse ning laota serveerimisalusele teineteise kõrvale. Määri peale pool kreemist. Nüüd laota peale ülejäänud küpsised (kasta need esmalt kohvisegusse) ning kata ülejäänud kreemiga.
Pane tort 4-8 tunniks jahedasse.
Sõelu valmis koogile vahetult enne sööma sumist kakaopulbrit, soovikorral kaunista (nt värskete marjadega, šokolaadiga).

Novembriku Toiduklubi- kolmekordselt magus

Reedel, 11.novembril kell 18 koguneb MoKSis taas Toiduklubi. Eeloleval reedel läheb asi pehmelt öeldes pisut magusaks. Proovime järgi 3 maiust. Liilia demonstreerib tiramisu tegemist, Patrick kõrvetab kokku kreembrülee ja Sveta ning Vahram valmistavad idamaist pahlavat.

Kel magusasoolikas ei ole väga arenenud, sel ei maksa heituda, meil on alati midagi ka soolasesõpradele varuks. Peale Toiduklubi ei ole aga mõtet sugugi koju minna, sest kell 20 tuleb samas esilinastusele Eesti rahva enda tehtud mängufilm Täitsa Lõpp.

Mooste ToiduKlubi alustas 4.märtsil 2010.aastal. Toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamasid toidust, mida me sööme ja kuidas, lisaks toiduvalmistamisele on klubi rolliks ka inimeste kokkutoomine, et koos toitu ja teadmisi jagada, nautida ja eksperimenteerida. Ka loodab klubi algatustuumik, et iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood.

Toiduklubi toimub vähemalt kord kuus reedeti. Klubis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi (5 138 599 Evelyn) või meilitsi toiduklubi_at_hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.

Kanapuljong

Kanapuljongit saab teha tervest kanast või ka mõnest selle osast – peaasi, et oleks konti! Mina keetsin oma puljongit kanarümbast – terve kana, millelt võtsin suuremalt jaolt naha maha, lõikasin eelnevalt ära rinnafilee ja ka koivad jätsin teiseks korraks. Selle kohta, kuidas kana nahast puhastada ja tükkideks lõigata, leiab Toidutarest kena õpetuse.

Omal nahal kogetud õppetunni põhjal võin ainult kinnitada selge puljongi keetmise peamist põhimõtet – keeta aeglasel tulel ja valvata kui kiskja saaklooma, et pisimagi vahu tekkimine teolt tabada ja see sodi puljongi pinnalt vahukulbi abil elimineerida (saab ka tavalise kulbi või suure lusikaga). Vastasel juhul saab ka söödava leeme, aga see on hall ja välimuselt mitte nii apetiitlik. Samuti aitab heale maitsele kaasa, kui rasvase kana puhul õnnestub natuke ka rasva leeme pinnalt ära püüda.

Niisiis:

kana (terve või rümp või kas või koivad ainult)
mugulsibulat või porrulauku
porgandit
vürtsi
soola
soovi korral loorberit

Loputa oma valitud kanaosa(d) ning pane need külma veega potti (nii palju vett, et kana oleks korralikult kaetud) ja tulele. Aja vesi keema, aga valva juba keema mineku ajal pinnale tekkivat vahtu, ja kui tekib, korja vahukulbiga ära. Kui vesi juba kergelt mulisema on tõusnud, tuleks kindlasti tuli väikseks keerata. Seejärel võib keeta väga tasasel tulel rahulikult tunni või rohkemgi, enne kui maitsejuurviljad ja -ained sisse panna: pooleks või veerandikeks lõigatud sibulamugul (panin oma rümba kohta ühe tõeliselt suure mugula jagu) või suuremad porrulaugujupid, suurteks tükkideks lõigatud porgandit (2-3 väiksemat), vürtsiteri (vast kusagil 6 on paras sellise rümbakoguse peale), veidi soola. Mina lisasin ka paar väikest loorberilehte, kuigi kanapuljongi retseptide puhul seda väga sageli just ei ole nimetatud. Mulle igatahes meeldis ka selle aktsent. Keeta veel tund (võib ka kauem, aga siis soovitan ka maitseid lisada proportsionaalselt hiljem), kurnata. Nautida nt vaheldumisi Evelyni köögiviljaleeme, Liilia ja Patricku tehtud pirukate ning Eve juttudega veisepuljongi seiklustest. Mmmm…

Puljongite kohta öeldakse veel, et kui soovite neid mõned päevad säilitada, tuleks jahutada kiiresti ja panna külmkappi. Peale selle võib puljongit ka pikema keetmisajaga kangemaks timmida (pärast kurnamist).