2013-05-30

Marika Blossfeldti kokatund Moostes


17. mail toimus Mooste toiduklubi kohtumine, kus meil oli väga suur rõõm võõrustada Marika Blossfeldti tema Polli talust. Õhtunimetus „kokatund” tõi mulle meelde, et just täpselt nii selliseid ühiseid söögivalmistamisi ju lapsepõlves kutsutigi. Sama suur rõõm oli ka kõigi osalejate üle – kui alguses ähvardasid muud põnevad ettevõtmised kogu toiduklubi tuumiku me toreda õhtu käest ära kiskuda, siis seda toredam oli, et mõned neist viimasel hetkel leidsid võimaluse liituda. Samuti osalesid kolm šotlasest majaresidenti. Nii et seltskond oli vahva ja toimetas innukalt, igaüks endale võetud ülesande kallal.
Kokatundi saatis Marika raamatu Looduslik toit, täisväärtuslik elu tutvustus ja allkirjastamine autori poolt. Järeleproovitud retseptid ja valmistamispõhimõtted pärinevadki just sellest raamatust. 


Marika alustas kohtumist väikese tutvustusega, kus rääkis endast ja oma põhimõtetest söögi valmistamisel. Põhiline, mis kõlama jäi, oli ehk see, et ta kindlasti ei välista toidust lihatooteid, küll aga peab oluliseks toiduproduktide värskust, eeltöötlematust, ja võimalusel ja kasvukohalähedust. Usun, et selliste lihtsate põhimõtetega olid kõik meie klubilised väga nõus.
Seekordses toiduklubis me siiski peale muna midagi loomset ei kasutanud.
Esimeseks roaks hilisemas maitsmisjärjekorras sai kinoasalat peediga. Siin ka väike koostisaine nime tutvustus keelenõu jägi: „Ladina taimenimetus Chenopodium quinoa on eesti keeles kinoa. Selles sõnas on rõhk o peal. Ainsuse osastav on kinoad, mitmuse omastav kinoade. Botaanikas on sama taim tuntud kui tšiili hanemalts (väljaspool erialakeelt võib kirjutada Tšiili hanemalts).” Igal juhul on tegemist äärmiselt maitsva ja toitva pisikese seemnega, võib vast öelda ka teraviljaga, mida tuleks enne keetmist loputada (taime enda toodetud mõrud kaitseained pealt ära) ja peene sõelaga kurnata, kasutada sobib seda aga peale salati ka sooja toidu lisandina (riisi, makaroni, kartuli asemel).

Kinoasalat peediga (kuuele)

Salat:
2 keskmist peeti, pealsed eemaldada
480 ml vett
240 ml kinoad, loputada
2 näputäit soola
1 apteegitilli mugul, väikesteks kuubikuteks lõigata
1 kimp sibulapealseid, hakkida
120 ml hakitud basiilikut ja mõned lehed

Kaste:
1 või 2 sidruni mahl
4–6 sl oliiviõli
soola ja pipart

1 Valage peedid veega üle ja keetke tervelt koos koorega, kuni need on pehmed (40–60 minutit).
2 Pange eraldi potis keema 480 ml vett, lisage kinoa ja sool. Ajage veel kord keema, seejärel vähendage kuumust miinimumini ja laske 15 minutit kaane all haududa. Kui kinoa on kogu vee sisse tõmmanud, valage see suurele vaagnale jahtuma.
3 Kui peedid on pehmed, valage need külma veega üle. Koorige ja lõigake kuubikuteks.
4 Kui kinoa ja peedid on jahtunud, segage need kausis, lisage apteegitill ja hakitud basiilik.
5 Pange kastme koostisosad klaaspurki. Sidrunimahla peaks olema poole rohkem kui õli.
Keerake kaas peale ja raputage korralikult segamini. Valage kaste salatile, segage korralikult läbi ja laske salatil vähemalt pool tundi tõmmata.
6 Vahetult enne lauale panemist segage kergelt, lisage vajadusel sidrunimahla ja
maitseaineid.
Kaunistage basiilikulehtedega ja serveerige rohelise salatiga.

Teiseks roaks valmistasime maguskartuli-tomatisuppi, mis oli äärmiselt meeldiv ja mahe oma naturaaluses, väike tomati hapu alatoon kombinatsioonis maguskartuli magusaga. Soovitan kindlasti maitserohelist mitte ära jätta!

Maguskartuli-tomatisupp (kuuele)

1 sibul, hakkida
2 sl oliiviõli
5 cm värsket ingverijuurt, koorida ja seibideks lõigata
3 küüslauguküünt, peeneks hakkida
2 l keeva vett
5 tomatit, koorida (soovi korral) ja hakkida
2 tavalist kartulit, lõigata kuubikuteks
2 porgandit, lõigata 1 cm pikkusteks tükkideks
2 maguskartulit, lõigata kuubikuteks
soola ja pipart
½ kimpu sibulapealseid, hakkida

1 Praadige suures potis sibulat õlis umbes 5 minutit. Lisage ingver, seejärel küüslauk.
2 Kui küüslauk tõmbub kuldpruuniks, lisage vesi ja tomatid.
3 Ajage keema ja lisage kartulid, siis porgandid, seejärel maguskartul.
4 Keetke, kuni kartulid ja porgand on pehmed, aeg-ajalt segades. Maitsestage soola ja pipraga.
5 Vahetult enne serveerimist lisage sibulapealsed.

Kolmanda käigu, polenta puhul tundus, et märksõnaks sai „rosin“ – siit ja sealt kostus meeldiva üllatuse mõminat, kommentaariga, et „mulle tegelikult ei meeldi nii väga rosinad sooja soolase söögi sees“. Selle polenta puhul olid nad lihtsalt täielikult omal kohal! Polenta juurde aurutasime tegelikult veel ka porgandit ja sparglit, ning sõime neid roogi koos petersellikastmega (pigem selline vedela pesto moodi erkroheline teravamaitseline kreem). Ohhoo! Kui te seda järele ei proovi, siis jääte paljust ilma. Minu jaoks igatahes tõeline maitseelamus!


Polenta röstitud päevalilleseemnetega (neljale kuni kuuele)

120 ml päevalilleseemneid
720 ml vett
3 näputäit soola
240 ml maisitangu
1 keskmine sibul, peeneks hakkida
2 sl oliiviõli
soola ja pipart
120 ml rosinaid

1 Kuumutage ahi 225 °C-ni.
2 Pange päevalilleseemned ahjuplaadile ja röstige, kuni need kergelt pruunikaks tõmbuvad (umbes 5 minutit). Olge ettevaatlik, et need ära ei kõrbeks – kui tunnete juba seemnete lõhna, siis on need ilmselt valmis.
3 Ajage vesi keema ja lisage sool. Valage maisitangud ettevaatlikult ja pidevalt segades vette.
Segage, kuni tekib ühtlane mass.
4 Keerake kuumus miinimumini ja laske 15 minutit haududa, segades aeg-ajalt.
5 Pruunistage sibul eraldi pannil. Lisage soola ja pipart.
6 Lisage maisitangudele päevalilleseemned, rosinad ja praetud sibul ning segage hästi läbi.
7 Kallake polenta 20 x 30 cm suurusesse õlitatud ahjuvormi ja küpsetage 20 minutit.



Petersellikaste (neljale kuni kuuele)

1 kimp peterselli, jämedalt hakkida
4 cm pikkune tükike ingverijuurt, tükeldada
2 küüslauguküünt
½ sidruni mahl
120 ml oliivi- või Kreeka pähkli õli
2 sl sojakastet

Pange kõik koostisosad kannmikserisse ja püreestage.
Serveerige aurutatud aedvilja või keedetud teraviljaga.








Ja siisjärgnes magustoit – šokolaadimuffinid ilma igasuguse jahuta, ja suhkru asemel on kasutatud vahtrasiirupit! Nagu piltidelt näha, on võib-olla küsitav nende kaubanduslik välimus (sest no need on niiii paksult tumedat šokolaadi täis, lihtsalt), aga viisid keele alla! Meie kasutasime siis kikerherneid.

Väge andvad šokolaadimuffinid (18–24 tk)

300 g tumedat šokolaadi, mis sisaldab 70% kakaod
2 purki (à 420 g) kikerherneid või musti ube, kurnata ja loputada
4 muna
160 ml vahtrasiirupit
½ tl küpsetuspulbrit
1 tl vanilliekstrakti
1 näputäis cayenne’i pipart
1 näputäis soola




1 Kuumutage ahi 200 °C-ni. Määrige kaks muffinipanni võiga.
2 Murdke šokolaad tükkideks, asetage kuumakindla nõuga keeva vette ja sulatage.
3 Pange kikerherned või oad ja munad kannmikserisse või köögikombaini ja püreerige.
4 Lisage vahtrasiirupit, küpsetuspulber, vanill, cayenne’i pipar ja sool. Segage, kuni saate ühtlase massi.
5 Tõstke segu kaussi. Segage sisse sulatatud šokolaad.
6 Tõstke tainas lusikaga muffinivormidesse ja küpsetage 15 minutit.

Raport ja fotod: Siiri Kolka



No comments:

Post a Comment