17.
mail toimus Mooste toiduklubi kohtumine, kus meil oli väga suur rõõm
võõrustada Marika Blossfeldti tema Polli talust. Õhtunimetus
„kokatund” tõi mulle meelde, et just täpselt nii selliseid
ühiseid söögivalmistamisi ju lapsepõlves kutsutigi. Sama suur
rõõm oli ka kõigi osalejate üle – kui alguses ähvardasid muud
põnevad ettevõtmised kogu toiduklubi tuumiku me toreda õhtu käest
ära kiskuda, siis seda toredam oli, et mõned neist viimasel hetkel
leidsid võimaluse liituda. Samuti osalesid kolm šotlasest
majaresidenti. Nii et seltskond oli vahva ja toimetas innukalt,
igaüks endale võetud ülesande kallal.
Kokatundi saatis Marika raamatu Looduslik toit, täisväärtuslik elu tutvustus ja allkirjastamine autori poolt. Järeleproovitud retseptid ja valmistamispõhimõtted pärinevadki just sellest raamatust.
Marika
alustas kohtumist väikese tutvustusega, kus rääkis endast ja oma
põhimõtetest söögi valmistamisel. Põhiline, mis kõlama jäi,
oli ehk see, et ta kindlasti ei välista toidust lihatooteid, küll
aga peab oluliseks toiduproduktide värskust, eeltöötlematust, ja
võimalusel ja kasvukohalähedust. Usun, et selliste lihtsate
põhimõtetega olid kõik meie klubilised väga nõus.
Seekordses
toiduklubis me siiski peale muna midagi loomset ei
kasutanud.Esimeseks
roaks hilisemas maitsmisjärjekorras sai kinoasalat peediga. Siin ka
väike koostisaine nime tutvustus keelenõu jägi: „Ladina
taimenimetus Chenopodium
quinoa on eesti keeles
kinoa.
Selles sõnas on rõhk o
peal. Ainsuse osastav on kinoad,
mitmuse omastav kinoade.
Botaanikas on sama taim tuntud kui tšiili
hanemalts (väljaspool
erialakeelt võib kirjutada Tšiili
hanemalts).” Igal juhul on
tegemist äärmiselt maitsva ja toitva pisikese seemnega, võib vast
öelda ka teraviljaga, mida tuleks enne keetmist loputada (taime enda
toodetud mõrud kaitseained pealt ära) ja peene sõelaga kurnata,
kasutada sobib seda aga peale salati ka sooja toidu lisandina (riisi,
makaroni, kartuli asemel).
Kinoasalat
peediga (kuuele)
Salat:
2
keskmist peeti, pealsed eemaldada
480
ml vett
240
ml kinoad, loputada
2
näputäit soola
1
apteegitilli mugul, väikesteks kuubikuteks lõigata
1
kimp sibulapealseid, hakkida
120
ml hakitud basiilikut ja mõned lehed
Kaste:
1
või 2 sidruni mahl
4–6
sl oliiviõli
soola
ja pipart
1
Valage peedid veega üle ja keetke tervelt koos koorega, kuni need on
pehmed (40–60 minutit).
2
Pange eraldi potis keema 480 ml vett, lisage kinoa ja sool. Ajage
veel kord keema, seejärel vähendage kuumust miinimumini ja laske 15
minutit kaane all haududa. Kui kinoa on kogu vee sisse tõmmanud,
valage see suurele vaagnale jahtuma.
3
Kui peedid on pehmed, valage need külma veega üle. Koorige ja
lõigake kuubikuteks.
4
Kui kinoa ja peedid on jahtunud, segage need kausis, lisage
apteegitill ja hakitud basiilik.
5
Pange kastme koostisosad klaaspurki. Sidrunimahla peaks olema poole
rohkem kui õli.
Keerake
kaas peale ja raputage korralikult segamini. Valage kaste salatile,
segage korralikult läbi ja laske salatil vähemalt pool tundi
tõmmata.
6
Vahetult enne lauale panemist segage kergelt, lisage vajadusel
sidrunimahla ja
maitseaineid.
Kaunistage
basiilikulehtedega ja serveerige rohelise salatiga.
Teiseks
roaks valmistasime maguskartuli-tomatisuppi, mis
oli äärmiselt meeldiv ja mahe oma naturaaluses, väike tomati hapu
alatoon kombinatsioonis maguskartuli magusaga. Soovitan kindlasti
maitserohelist mitte ära jätta!
Maguskartuli-tomatisupp
(kuuele)
1
sibul, hakkida
2
sl oliiviõli
5
cm värsket ingverijuurt, koorida ja seibideks lõigata
3
küüslauguküünt, peeneks hakkida
2
l keeva vett
5
tomatit, koorida (soovi korral) ja hakkida
2
tavalist kartulit, lõigata kuubikuteks
2
porgandit, lõigata 1 cm pikkusteks tükkideks
2
maguskartulit, lõigata kuubikuteks
soola
ja pipart
½
kimpu sibulapealseid, hakkida
1
Praadige suures potis sibulat õlis umbes 5 minutit. Lisage ingver,
seejärel küüslauk.
2
Kui küüslauk tõmbub kuldpruuniks, lisage vesi ja tomatid.
3
Ajage keema ja lisage kartulid, siis porgandid, seejärel
maguskartul.
4
Keetke, kuni kartulid ja porgand on pehmed, aeg-ajalt segades.
Maitsestage soola ja pipraga.
5
Vahetult enne serveerimist lisage sibulapealsed.
Kolmanda
käigu, polenta puhul tundus, et märksõnaks sai „rosin“ –
siit ja sealt kostus meeldiva üllatuse mõminat, kommentaariga, et
„mulle tegelikult ei meeldi nii väga rosinad sooja soolase söögi
sees“. Selle polenta puhul olid nad lihtsalt täielikult omal
kohal! Polenta juurde aurutasime tegelikult veel ka porgandit ja
sparglit, ning sõime neid roogi koos petersellikastmega (pigem
selline vedela pesto moodi erkroheline teravamaitseline kreem).
Ohhoo! Kui te seda järele ei proovi, siis jääte paljust ilma. Minu
jaoks igatahes tõeline maitseelamus!
Polenta
röstitud päevalilleseemnetega (neljale
kuni kuuele)
120
ml päevalilleseemneid
720
ml vett
3
näputäit soola
240
ml maisitangu
1
keskmine sibul, peeneks hakkida
2
sl oliiviõli
soola
ja pipart
120
ml rosinaid
1
Kuumutage ahi 225 °C-ni.
2
Pange päevalilleseemned ahjuplaadile ja röstige, kuni need kergelt
pruunikaks tõmbuvad (umbes 5 minutit). Olge ettevaatlik, et need ära
ei kõrbeks – kui tunnete juba seemnete lõhna, siis on need
ilmselt valmis.
3
Ajage vesi keema ja lisage sool. Valage maisitangud ettevaatlikult ja
pidevalt segades vette.
Segage,
kuni tekib ühtlane mass.
4
Keerake kuumus miinimumini ja laske 15 minutit haududa, segades
aeg-ajalt.
5
Pruunistage sibul eraldi pannil. Lisage soola ja pipart.
6
Lisage maisitangudele päevalilleseemned, rosinad ja praetud sibul
ning segage hästi läbi.
7
Kallake polenta 20 x 30 cm suurusesse õlitatud ahjuvormi ja
küpsetage 20 minutit.
Petersellikaste
(neljale kuni kuuele)
1
kimp peterselli, jämedalt hakkida
4
cm pikkune tükike ingverijuurt, tükeldada
2
küüslauguküünt
½
sidruni mahl
120
ml oliivi- või Kreeka pähkli õli
2
sl sojakastet
Pange
kõik koostisosad kannmikserisse ja püreestage.
Serveerige
aurutatud aedvilja või keedetud teraviljaga.
Ja
siisjärgnes magustoit – šokolaadimuffinid ilma igasuguse jahuta, ja
suhkru asemel on kasutatud vahtrasiirupit! Nagu piltidelt näha, on
võib-olla küsitav nende kaubanduslik välimus (sest no need on
niiii paksult tumedat šokolaadi täis, lihtsalt), aga viisid keele
alla! Meie kasutasime siis kikerherneid.
Väge
andvad šokolaadimuffinid
(18–24 tk)
300
g tumedat šokolaadi, mis sisaldab 70% kakaod
2
purki (à 420 g) kikerherneid või musti ube, kurnata ja loputada
4
muna
160
ml vahtrasiirupit
½
tl küpsetuspulbrit
1
tl vanilliekstrakti
1
näputäis cayenne’i pipart
1
näputäis soola
1
Kuumutage ahi 200 °C-ni. Määrige kaks muffinipanni võiga.
2
Murdke šokolaad tükkideks, asetage kuumakindla nõuga keeva vette
ja sulatage.
3
Pange kikerherned või oad ja munad kannmikserisse või köögikombaini
ja püreerige.
4
Lisage vahtrasiirupit, küpsetuspulber, vanill, cayenne’i pipar ja
sool. Segage, kuni saate ühtlase massi.
5
Tõstke segu kaussi. Segage sisse sulatatud šokolaad.
6
Tõstke tainas lusikaga muffinivormidesse ja küpsetage 15 minutit.
Raport ja fotod: Siiri Kolka